| Teenuse/programmi väljatöötaja | Teenuse arendasid Eestis välja mittetulundusühingud, esimese teenuse kirjelduse koostas 2013. aastal Eesti Naiste Varjupaikade Liit. Algsetest naiste varjupaikadest said naiste tugikeskused, kui köigi |
|---|---|
| Mis aastast alates teenust/programmi pakutakse? | Esimene naiste varjupaik Eestis 2002, täiemahuline teenus Eestis 2013 |
| Mitmes riigis teenust osutatakse? | Naiste varjupaigad on tegutsevad valdavas enamikus maailma riikidest, sama laias valikus teenuseid pakutakse neist väga vähestes |
| Kas on olemas keskne koordineeriv organisatsioon Eestis? | Jah |
| Koordineeriv organisatsioon | Aastatel 2006-2016 Eesti Naiste Varjupaikade Liit, alates 2017 Sotsiaalkindlustusamet |
| Kes väljastab tunnistuse või annab kutse? | Alates 2017 Sotsiaalkindlustusamet |
| Kes turundab? | Alates 2017 Sotsiaalkindlustusamet |
| Mis aastast alates on teenust Eestis pakutud? | Esimene naiste varjupaik Eestis 2002, täiemahuline teenus Eestis 2013 |
| Kui palju on teenuseosutajaid? | Tugikeskustes töötab ligi 60 inimest, lisaks on väljaõppe saanud umbes sama palju |
| Teenust saanud sihtrühma arv kogumahus Eestis | Alates 2019 on teenust saanud igal aastal üle 2000 naise |
| Teenust saanud sihtrühma arv viimase 2 aasta peale kokku? | 4000 |
| Vastavus riiklike arengukavadega? | Heaolu arengukava 2016–2023, Laste ja perede arengukava 2012-2020, Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015-2020, Vägivallaennetuse kokkulepe 2021-2025 |
| Programmi maht | Teenuse maht ei ole limiteeritud, v.a. ajutine majutus kuni 6 kuud |
| Kas teenus on teaduspõhine? | Jah |
| Kas teenus on tõenduspõhine? | Teenuse rakendamine omab piisavalt tõendust |
| Kas toimub teenuse arendus? | Jah |
| Teenuse arenduse selgitus | Kuni aastani 2016 tegeles teenuse arendamisega Eesti Naiste Varjupaikade Liit. Valmis teenuse kirjeldus, mida koos tugikeskustega täiendati aastal 2016. Alates aastast 2017 tegeleb teenuse arendamiseg |
| Sihtgrupp - kellele teenus on otseselt suunatud? | Vägivalda kogenud naised ja nende alaealised lapsed |
| Sihtgrupp | lähisuhtevägivalla ohvrid, vägivalda kasutanud inimesed jne |
| Programmi eeldatav mõju | Vägivalda kogenud naiste ja nende laste turvalisuse tagamine ja nende toimetulekuvõime paranemine |
| Eestis läbiviidud mõju-uuringud | Ei |
| Osalejate tagasiside - kuidas küsitakse ja kogutakse? | Teenuse kasutajad saavad anda tagasisidet nii tugikeskuste endi tagasiside vormide kui Sotsiaalkindlustusameti kodulehel oleva küsimustiku kaudu. Sotsiaalkindlustusamet korraldas 2020. aastal rahulolu |
| Osalejate tagasiside - mida hinnatakse? | Küsitakse teenuse kasutamise kogemuste ja rahulolu kohta |
| Teenust/programmi täies mahus läbinute suhtarv | Ei rakendu, maht soltub kliendi vajadustest |
| Teenusele suunajad ja soovitajad | Teenus ei eelda suunamist, naised pöörduvad reeglina iseseisvalt. Pöörduda soovitavad nt ohvriabitöötajad, sotsiaaltöötajad, politsei, prokuratuur jt spetsialistid, samuti tugikeskuse teenust kasutanu |
| Väljaõppe maht? | Naistevastase vägivalla alase täiendkoolituse maht 90 akad. tundi |
| Kes võivad programmi läbi viia? | Spetsiaalse naistevastase vägivalla alase täiendkoolituse läbinud isikud. Alates 2017 korraldab koolitust Sotsiaalkindlustusamet, enne seda Eesti Naiste Varjupaikade Liit. Psühholoogide, psühhoterapeu |
| Koduleht | https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-huvitis/naiste-tugikeskused#Naistetugikeskustekontaktandmed, https://www.naisteliin.ee |
| Teenuse osutamise keeled | eesti |
| Ühe inimese täies mahus maksumus programmi läbimisel | Ei rakendu, maht sltub kliendi vajadustest |
| Teenuse senine rahastus | Sotsiaalkindlustusamet |
| Teenuse senine rahastus, teenuse rahastus aastast 2022 | Sotsiaalkindlustusamet |
| Edastusviis | individuaalne, veebipõhine |
Naiste tugikeskuse teenus
Liitteenus vägivalda kogenud naistele, sisaldab psühhosotsiaalset nõustamist, psühooloogilist nõustamist ja/voi psühhoteraapiat, juriidilist abi ja vajadusel ajutist turvalist majutust. Teenuse maht ei ole limiteeritud, v.a. ajutine majutus (kuni 6 kuud). Teenus on kliendile tasuta. Suunamine ei ole vajalik, teenusel osalemine ka spetsialisti soovitusel.
Tegemist on liitteenusega vägivalda kogenud naistele, mis sisaldab psühhosotsiaalset nõustamist, psühooloogilist nõustamist ja/voi psühhoteraapiat, juriidilist abi ja vajadusel ajutist turvalist majutust. Vägivalla all peetakse silmas nii vaimset, majanduslikku, füüsilist kui seksuaalset väärkohtlemist. Teenusele võib naine vajadusel kaasa võtta lapsed. Teenus ei eelda suunamist. Psühhosotsiaalne nõustamine ja ajutine majutus on kättesaadavad ööpäevaringselt, nõustamise maht ei ole piiratud, see toimub nii sidevahendite teel kui näost näkku kohtumisel. Ajutist majutust on võimalik saada kuni 6 kuud. Majutusteenuse kasutamine eeldab naise võimet iseseisvalt toime tulla ja ka oma laste eest hoolitseda. Liitteenus on sellisena välja arendatud MTüde poolt, arvestades Eesti spetsiifikat, ja praeguseks samal kujul üle võetud osana riiklikust ohvriabiteenustest. Teenuse eesmärgiks on tagada vägivalda kogenud naistele peale vägivallajuhtumit turvalisus, esmane kriisinõustamine ja riskihindamine, vajadusel koostada turvaplaan ja toetada naist selle elluviimisel. Edaspidi psühhosotsiaalse nõustamise käigus toetada naist emotsionaalselt, aidataes tal traumast toibuda ja teha järgnevaid valikuid, kuidas olukorda turvaliselt ja seejuures ka laste huve arvestavalt lahendada ja oma elu korraldada. Vajadusel on naisel võimalik tugikeskuse tiimi kuuluvatelt vastava valdkonna spetsialistidelt saada ka psühholoogi voi psühhoterapeudi abi, samuti juriidilist abi. Kõik teenuse komponendid on suunatud naise võimestamisele, et aidata tal vägivallaringist pääseda.
