Terviseriskid ning nende ennetamine üksikisiku, perekonna ja kogukonna tasandil

Materjal perekonnaõpetuse tunniks

Õpitulemused

Kursuse lõpus õpilane:
  • teab tegureid, mis mõjutavad pereliikmete füüsilist, emotsionaalset, sotsiaalset ja vaimset tervist, ning oskab hinnata tervise säilitamist tervisliku eluviisi kaudu;
  • analüüsib, kuidas mõjutab sõltuvus erinevatest ainetest või tegevustest peresuhteid, ning mõistab kaassõltuvuse olemust.

Sisuline sissejuhatus

Arutelud videote põhjal

  1. Mariliisi lugu (04:59)
  2. Douglase lugu (05:07)
  3. Priidu lugu (04:43)
  4. Katrini lugu (10:23)
  5. Marika lugu (10:33)
  6. Tuuli lugu (04:01)
  7. Mihkel Raud passiivsest joomisest (09:30)

Võimalik õppemeetod #1

Teema: Vaimne vägivald on teise inimese vaimset tervist ja tasakaalu kahjustav  käitumisviis, mille üheks on gashlighting, teema, millest Eestis ei ole väga palju räägitud. See on hiilivalt võimenduv teist osapoolt tühistav suhtlusviis.

NB! Seda teemat käsitledes teavita koolipsühholoogi.

Wikpedia (eestikeelne seletus):

Gaslighting (eesti keele otsetõlkes kui gaasikeeramine) on psühholoogilise manipuleerimise vorm, mille käigus kuritarvitaja või kurjategija püüab sihtrühmas või sihtinimeses külvata kahtlusi, pannes nad umbusaldama omaenda mälu, taju ja mõistust. Püsiva eituse, valede suunitlemise, vastuolude ja valetamise kasutamine hõlmab katseid kannatajat või ohvrit destabiliseerida ning veendumust delegitiseerida. Termin pärineb 19. sajandist, kui gaasilampides ja -laternates oli tuleleeki vastavalt vajadusele võimalik reguleerida. Tihti kasutatakse ameerika terminit koos sotsiopaatia kirjeldusega.

Termin pärineb 19. sajandist, kui gaasilampides ja -laternates oli tuleleeki vastavalt vajadusele võimalik reguleerida. Tihti kasutatakse ameerika terminit koos sotsiopaatia kirjeldusega.

https://et.wikipedia.org/wiki/Gaslighting

„Gaasikeeramine“ on pärit filmist  “Gaslight” ning sellel on sõnal on üsna spetsiifiline tähendus: kui inimene valetab teisele inimesele enese huvides korduvalt ja sedavõrd kindlameelselt, et ohver hakkab omaenese mõistuses kahtlema.

“Gaasikeeramine”  on vägivaldne käitumine, mida kasutatakse teadlikult (või ka poolenisti alateadlikult) teiste inimeste hävitamise eesmärgil:

  • Gaslightning / “gaasikeeramine” – pidev manipuleerimine ja ajupesu, mille eesmärgiks on panna ohver endas kahtlema, mis päädib ohvri enesetaju, identiteedi ja eneseväärikuse kaotamisega.
  • “Gaasikeeramine” toimub pikkamööda ning protsessis osalejal on raske mõista, et see toimub. „Gaasikeeramine” on vägivald.

Näiteid olukordadest, kus ohvri suhtes on kasutatud “gaasikeeramist”

  1. Valeväidete kasutamine ning nendele kindlaksjäämine.
  2. Eitamine ning tõendusmaterjalide nõudmine
  3. Valeväidete esitamine segadusse viimiseks (väärinfo andmine)
  4. Mitte rääkimine või igasuguse kriitika ärakeelamine
  5. Muud manipulatsioonid segadusse viimiseks, asjade trivialiseerimiseks (labastamiseks) jne

Märke sellest, et sinu suhtes on kasutatud “gaasikeeramisest“

  1. Küsid endalt, kas su tunded on õigustatud ning ehk oled ülemäära tundlik
  2. Kahtled endas ja oma mälus
  3. Vabandad pidevalt ning tunned end ebakindlalt
  4. Leiad vabandusi teise poole käitumisele, varjad infot sõprade ja pere ees
  5. Usud, et sul on midagi viga ning küsid eneselt, kas oled partneri jaoks “piisavalt hea”
  6. Tunned, et miskit võib korrast ära olla ning sa ei tunne end iseendana
  7. Oled sageli segaduses ning sul on raskusi keskendumisega
  8. Sulle tuletatakse pidevalt meelde su puudujääke ja vigu ning käitud äärmiselt ettevaatlikult (et mitte miskit valesti teha ega kedagi ärritada)

Gaslightning (tegusõna) –gaasi keerama – kui keegi moonutab enese huvides su reaalsustaju.

Keegi rakendab sinu suhtes “gaasikeeramist”, püüdes sind veenda, et

  • Sa ei näinud seda, mida sa nägid
  • Sa nägid seda, mida sa ei näinud
  • Sa ütlesid seda, mida sa ei öelnud
  • Sa ei öelnud seda, mida sa ütlesid
  • Nad ütlesid seda, mida nad ei öelnud
  • Nad ei öelnud seda, mida nad ütlesid
  • Nad ei teinud seda, mida nad tegid
  • Nad tegid seda, mida nad ei teinud
  • Sa ei kuulnud seda, mida sa kuulsid
  • Mida sa ei kuulnud, oli mõeldud kuulmiseks

Ülesanne: Mõtle läbi, kas sa oled kogenud sellist suhtlusstiili isikliklikult või märganud sellist taktikat ühiskonnas üldisemalt?

Kui sinu pereringis kasutatakse sellist taktikat, pöördu koolipsühholoogi või kellegi teise usaldusisiku poole.

Võimalik õppemeetod #2

Ülesanne: Õpilased kuulavad Hedvigi lugu ning pärast toimub arutelu.

(Suud puhtaks: 26. https://arhiiv.err.ee/vaata/suud-puhtaks-26  48:33-56:23)

Küsimused aruteluks:

  • Mida nimetatakse lapse väärkohtlemiseks?
  • Kas lapse väärkohtlemine on “peresisene asi”?
  • Kas laps saab alati aru väärkohtlemisest?
  • Millised on väärkohtlemise tagajärjed?
  • Miks lapsed nendega toimuvast tavaliselt ei räägi?
  • Kuidas tunda ära seksuaalselt väärkoheldud last?
  • Kuidas aidata last, kui on kahtlus, et teda ilmselt seksuaalselt väärkoheldakse?
  • Millised on abistamise võimalused?
  • Kuidas jõuda selleni, et lapsed ise saaksid aru, mida tohib ja mida mitte, et nad oskaksid öelda “ei” ja rääkida juhtunust turvalisele täiskasvanule?

Võimalik õppemeetod #3

Teema: Laste seksuaalne väärkohtlemine

Empiirilistele uuringutele tuginedes võib üldistatult esile tuua viis peamist põhjust, miks teatud isikud lapsi seksuaalselt väärkohtlevad:

  1. varasemad seksuaalkogemused on tinginud selle, et täiskasvanuna tekitavad lapsed neis seksuaalset erutust;
  2. võimetus saada sotsiaalset ja seksuaalset rahuldust suhetest täiskasvanuga;
  3. alkoholi peetakse väärkohtlemist soodustavaks teguriks; see võib olla nn tõukeks, miks isik reaalselt seksuaalkuriteo toime paneb, samas võib tõukeks olla ka oma impulsside madal kontroll, tugev stress;
  4. nad on emotsionaalselt ebaküpsed ning neil on lapsepärased emotsionaalsed vajadused, mistõttu tunnevad soovi olla seotud lastega;
  5. nad on olnud ise lapsepõlves seksuaalse väärkohtlemise ohvriks.

(Finkelhor et al. 2003)

Allikas: Laste seksuaalse väärkohtlemise põhjused, Kriminaalpoliitika.ee

NB! 18. november on rahvusvaheline  laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev.

Ülesanne: Juba aasta aega tegutseb Eestis uus tugigrupp lapsena seksuaalselt väärkoheldud täiskasvanutele. Grupi tegevus on tundliku teema tõttu kõrvalistele varjatud, kuid 27-aastane Kadri nõustus “Pealtnägijas” oma lugu avalikult jagama, et öelda saatusekaaslastele – te ei ole üksi.

Õpilased vaatavad Kadri lugu ning püüavad välja tuua, milliseid viiest eespool toodud põhjustest saab Kadri looga seostada. https://www.err.ee/1132918/uus-tugigrupp-toetab-lapseeas-seksuaalselt-kuritarvitatud-taiskasvanuid

INFOT LISAKS

Laste seksuaalne väärkohtlemine (Kriminaalpoliitika.ee)

 
Tagasi teenuste nimekirja