Pereplaneerimine ja seda mõjutavad tegurid. Planeerimata rasedus

Ettevalmistus

Hankida lisamaterjalid ja vahendid, mis tunnitöö jaoks vaja läheb. Ka mõningate ülesannete juures on eraldi välja toodud ülesande ettevalmistavad etapid.

Sisuline sissejuhatus

Teema: Lapseootus

Lapseootuse periood on naise jaoks tema elu üks olulisemaid arenguetappe, seda nii keha, kui meele tasandil. Teema avamisel käsitletakse rasedusaegsed muutusi naises, s.h ka naise kehaga toimuvad muutused. Selle juurde näidatakse teemakohast pildimaterjali. Teemade rasedus, sünnitus ja imetamine juurde kõrval on oluline rääkida sünnitusjärgsest perioodist ja depressioonist, kusjuures depressiooni käsitleda mitte ainult naise, vaid perekonna kontekstis. SOS-pillid ja abort. Selle teema näitlikustamiseks sobivad pildid: milline näeb loode välja erinevates raseduse etappides. Räägitakse adopteerimisest kui võimalusest, et keegi, kes teisiti last ei oleks saanud, saab võimaluse pakkuda lapsele armastust.

Esitlused:

Võimalik õppemeetod #1

Võimalusel korraldada ekskursioon sünnitushaiglasse ja kuulata ämmaemanda loengut.

Võimalusel võib kutsuda tundi külaliseks lapseootel pere.

Võimalik õppemeetod #2

Kodune ülesanne: 10 küsimust teemal „Minu sündimise lugu“.

Õpilased küsivad võimalusel mõlemalt vanemalt, emalt ja isalt oma sünniloo ning beebiaja kohta järgmisi küsimusi ja kirjutavad vastused üles. Õpilased saavad võrrelda, kas ja mil määral nende mälestused sarnanevad või erinevad.

1. Kuidas ema ja isa said rasedusest teada? Mis tunne neid valdas?
2. Kuidas emal rasedus möödus – enesetunne, tervis, meeleolud, erilised isud või soovid raseduse ajal?
3. Mida veel ema ja isa rasedusajast mäletavad?
4. Kuidas läks sünnitus – kuidas algas, kas algas õigel ajal, enneaegselt või tähtajast hiljem, kui kaua sünnitus kestis, missuguses haiglas, kes sünnituse juures olid, mida ema-isa veel sellest mäletavad?
5. Mis olid sinu sünnikaal, sünnipikkus ja apgari hinne (näitab lapse tervislikku seisundit sündides)?
6. Mis kell ja millisel nädalapäeval sündisid?
7. Milline beebi sa olid – nutsid palju/vähe? kuidas magasid? rahulik või rahutu? kas said rinnapiima (kui jah, siis kui kaua?) või kunsttoitu?
8. Millal sul tulid hambad? Kas esimesel eluaastal oli sul mingeid terviseprobleeme?

Kes tahab, see vastab tunnis neile küsimustele. Kooli võetakse kaasa üks pilt esimesest eluaastast, mida teistele näidata ei tohi. Õpilased annavad oma beebipildid õpetaja kätte, õpetaja kinnitab need tahvli peale. Õpilased vaatavad neid pilte ja üritavad arvata, kes on kes.

Ülesanne tunnis: Alguses tehakse sotsiomeetria rida selle järgi, kui pikk keegi oli sündides. Pärast seda tehakse uus rida selle järgi, kui palju keegi sündides kaalus.

Võimalik õppemeetod #3

Ülesanne: Rollimäng “Ma olen rase”. See sobib abordi teema sissejuhatuseks ning selleks kulub üks akadeemiline tund.

Õpilased jagunevad  gruppidesse, mille suurus võiks olla 3-4-5-6. Stsenaariumi kohaselt tuleb 14-aastane peretütar koju ja teatab, et ta on rase. Mis nüüd saab? Mida pere otsustab? Kes selles loos veel on –  ema-isa, peigmees/boyfriend jne, seda otsustab iga rühm ise. Rollimängu ajaline kestvus lepitakse kokku, samuti aeg ettevalmistuseks. .

Esitlus:

Võimalik õppemeetod #4

Teema: Soovitud, soovimatu või ootamatu rasedus.

Individuaalne töö: kaardista, kellega on Sul võimlik rääkida, kui selline olukord juhtub?  Keda Sa usaldad? Kes Sind toetab?

Kodutöö: uuri www.rasedus.ee ja räägi teistele, mida teada said: kes on raseduskriisi nõustaja, kus ta tegutseb, millal tema juurde on mõistlik minna?

Võimalik õppemeetod #5

Ülesanne: Õpilased kirjutavad abordi teemal essee.