Laps
Lapsevanemaks olemine

Materjal perekonnaõpetuse tunniks

Õpitulemused

Kursuse lõpus õpilane:
  1. teab laste arenguvajadusi varases lapseeas ja vanemate osa nende rahuldamisel;
  2. analüüsib lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte olemust ning vanemate mõju selle kujunemisele;
  3. analüüsib kodukasvatuse olemust ja tähtsust lapse arengus;
  4. mõistab lapsevanemaks olemise rolli kui isiksuse arenguvõimalust;
  5. analüüsib vanemate kasvatuslikust rollist tulenevat vastutust lapse kasvatamisel;
  6. analüüsib vanemate kasvatusstiile, lähtudes lapse arengu toetamisest kodukasvatuses;
  7. teab tegureid, mis mõjutavad inimese reproduktiivtervist, ja tõhusaid meetodeid raseduse plaanimiseks;
  8. analüüsib plaanimata rasedusega kaasnevaid valikuid ning neid mõjutavaid tegureid.
Seos riikliku õppekavaga
Õppesisu:
  • Lapse areng ja vanema osa selles. 
  • Kiindumussuhe lapsega ning vanemate mõju selle kujunemisele.
  • Kodukasvatuse olemus, eesmärgid ja osa lapse arengus. 
  • Lapsevanemaks olemine bioloogilises, juriidilises, psühholoogilises ja sotsiaalses tähenduses
  • Vanemate roll ja vastutus
  • Vanemate kasvatusstiilid
  • Pereplaneerimine ja seda mõjutavad tegurid. Planeerimata rasedus

Sisuline sissejuhatus

Teema: kiindumussuhe

Üks olulisemaid teemasid seoses lapsevanemaks olemisega on kiindumussuhe. Selle teema juures saab näidata erinevaid videofilme. 

Sissejuhatav video: Ema tuleb pooleaastase beebiga, ükskõik, mida laps teeb, ema on emotsioonitu. Laps hakkab nutma. Mõte on selles, ei näidata kui oluline on olla beebist peale lapsega kontaktis. 

Neli peamist kiindumussuhte mustrit. Tunnis räägitakse sellest, mis juhtub lapsega, kui ema ei ole temaga kontaktis, vajadusest läheduse järele. Kas ja kuidas see vajadus aja jooksul muutub. 

Kiindumussuhtest rääkimisel saab kasutada Sue Johnsoni raamatut „Armastuse tähendus“, kus on palju praktilisi asju. Youtube-is on Perekeskus Sina ja Mina videod, sealt on võimalik näitlejate poolt mängitud suhtlemisvideo „Katkine küpsis“, mida saab tunnis vaadata. 

Võimalik õppemeetod #1

Ülesanne: “Munamäng”. See on nädala projekt. 

Ühes tunnis ettevalmistus (paaride ja munade jagamine), nädala pärast analüüs ja arutelu.

Õpetaja ostab munad. Õpilased jagatakse paaridesse. Kui klassis on paarid, kes käivad, siis neil lubab olla paaris, ülejäänud saavad paarilise juhuvaliku teel: õpilased pikkuse järgi ritta, poisid ühele, tüdrukud teisele poole. Õpetaja selgitab, et võite oma pere luua ükskõik kellega, aga lapsi on võimalik saada ikkagi ainult mehel ja naisel, siin ei ole teist võimalust. Võimalus ka, et õpilased ise valivad paarilised. 

Igale paarile annab õpetaja toore muna selgitusega, et teile sündis laps ja see on teie beebi terveks nädalaks. Õpilased võivad joonistada munale näo, panna nime jne. Järgmisel päeval tulevad nad kooli, muna kaasas. See on nüüd pesas – väikses nukuvankris, karbis vm-s. Muna peab iga päev koolis kaasas olema, sest õpetaja võib minna ükskõik millisesse tundi ja küsida, kus teie lapsed on, ja nad peavad näitama. „Last“ koju jätta ei või, sest see on lapsevanemluse nädal, kus beebiga tuleb olla 24/7, st kui üks läheb trenni, siis teine valvab last. Kui keegi saab munade jagamise hetkel mõraga muna, siis selgitab õpetaja, et mõnikord sünnib puudega laps. Kes väga palju vaidlevad, saavad endale hoidmiseks kaks muna, st kaksikuid.

Nädala sees käib õpetaja mõnes tunnis mune vaatamas. Kõik õpetajad saavad enne sõnumi, et tuleb beebinädal, ja soovituse lõimida see teema oma tundidesse. See on lõimingu projekt. Kui muna katki läheb, siis räägitakse tunnis lapse surmast ja sellest, kuidas päriselus sellises olukorras toime tullakse. 

Mõnikord vaidlevad õpilased tunnis selle üle, kes ei valvanud last ja kes pidi üksinda  valvama. Teemaga seotud tundides räägitakse ka üksikvanemana laste eest hoolitsemisest. 

Mis munadest edasi saab? Võimalus: viia metsa alla, panna koolis kappi (kui ei ole mõra).  

Mängu kokkuvõte: õpilased kirjutavad, mida see mäng neile õpetas, kuidas nad ennast lapsevanemana tundsid, mis oli kerge, mis oli raske. Õpetaja võib lõigata paberist munad välja ja paluda õpilastel kirjutada selle peale.

Kui poisse-tüdrukuid ei jagu võrdselt, siis valitakse kas üksikvanema või -vanavanema roll või ema ja vanaema, isa- ja vanaisa rollid.

Võimalik õppemeetod #2

Ülesanne: küsida ema-isa ja vanaema-vanaisa käest, mida nemad peavad lastekasvatuse juures kõige olulisemaks. 

Õpilased panevad kõigepealt oma arvamused kirja, seejärel küsivad ema-isa käest ja lõpuks arutavad koos, kas nende arvamused langevad kokku ja mis neid eristab.

Võimalik õppemeetod #3

Ülesanne: Õpilased kirjutavad, mida nad tahavad tulevikus lapsevanemana teha samamoodi nagu nende vanemad ja mida tahavad teha teistmoodi. Sellele ülesandele järgneb tunnis grupitöö,  kus koostatakse õpilaste kolm soovitust lapsevanematele või mida peaks ja mida ei peaks tegema. Seejärel klassis arutatakse nende soovituste üle.

Esitlus: Laste kasvatamine

Lood lugemiseks ja arutlemiseks: 

Võimalik õppemeetod #4

Ülesanne: Õpilased uurivad vanavanematelt, milline oli nende lapsepõlve kõige helgem mälestus; milline kõige kurvem mälestus; kuidas nende ema ja isa lapsi kasvatasid; kuidas nad kohtusid kaaslase või abikaasaga; kuidas vanavanemate vanemad said teada, et ta on sündimas; kuidas käis nende peres lapsele nime valimine; kas oli nende peres mingeid lapse sünniga või nime panemisega jne seotud traditsioone või lugusid. Õpilased panevad need kirja ja võivad klassis ette kanda või esitada ainult õpetajale (sõltub klassist).

Võimalik õppemeetod #5

Rollimäng. 

1) Laps ei taha magama minna. Grupis on kolm-neli õpilast, kes lepivad kokku situatsioonis, kas laps hakkab jonnima või kuulab sõna või hakkab tingima. Üks õpilane mängib last. Seejärel arutatakse läbi, kuidas selliseid lugusid vältida, et igal õhtul ei pea veenma last, et ta peab magama minema. 

Arutlemiseks videod:

  1. Söögiaeg ja mänguaeg (1) 
  2. Söögiaeg ja mänguaeg (2) 
  3. Koristamine
  4. Mina-sõnumi saatmine. Lõunauinak

Võimalik õppemeetod #6

Rollimäng: 

Õpilased jagatakse kolmestesse gruppidesse – üks on laps, üks on vanem ja üks on vaatleja. Teismeline tuleb hiljem koju, kui ta lubas. Kuidas reageeritakse? 

Õpetaja kogub „lapsed“ ukse taha ja annab nendele eraldi juhised – hilinemise põhjused. Seejärel annab vanematele juhised, vanemate rollid on: autoritaarne vanem, minna laskev vanem, ükskõikne vanem ja win-win autoriteetne vanem. Vaatleja vaatleb ja analüüsib toimuvat.

Võimalik õppemeetod #7

Arutelu: Mida pakkuda noortele, kui ma olen ise vanavanem? 

Näiteks: anda noortele lapsevanematele teatud päevad või nädalas üks konkreetne päev, kus nad saavad kaks-kolm tundi absoluutselt muretuna kahekesi olla. Olla vanavanemana teadlikult olemas, samas mitte sekkudes noorte valikutesse, kui ulatada käsi, kui noored abi paluvad ja mitte suruda oma arvamust peale. Mis moel saaks vanavanematena veelgi enam panustada oma laste ja lastelaste ellu. Mida sina täna kõige enam oma vanavanematelt ootaksid?

 
Tagasi teenuste nimekirja