Lahkhelid peres ning nende lahendamise võimalused

Sisuline sissejuhatus

Teema:

Erimeelsused ja konfliktid on pereelu lahutamatu osa. Samas on oluline, et pingeid ja arusaamatusi lahendatakse iga pereliikme jaoks turvaliselt, laskumata inetute tülide ja vägivallani. Konfliktid lahvatavad peamiselt olukordades, kus üksteist ei kuulata ega mõisteta. Suhteid uurivad teadlased on töötanud välja rea tehnikaid, mille kasutamine aitab vältida olukordade inetuks muutumist ja parandab mõistmist. Need tehnikad on peegeldamine, aktiivne kuulamine ja ümbersõnastamine.

Õpetaja palub tuua näiteid, kuidas võivad pereelus tülid lahvatada. Õpetaja aitab õpilastel näha, kuidas on keeruline jääda rahulikuks, mõistvaks ja usaldavaks, kui teine osapool käitub agressiivselt või ignoreerivalt.

Õpetaja toob näiteid aktiivsest kuulamisest ja ümbersõnastamisest, mida seejärel paarides harjutatakse. Õpilased saavad kogemuse, et peegeldamine aitab teineteisest aru saada ja leida lahendusi.

Räägitakse win-win lahendusest. Õpetaja joonistab tahvlile graafiku, kus on minu vajadused ja sinu vajadused, ja selgitab, kuidas inimesed lähevad konflikti, kui nad seisavad ainult enda vajaduste eest, arvestamata teise inimese vajadustega.

Esitlused: “Konflikt”  “Enesehinnang ja minapilt”

Võimalik õppemeetod #1

Ülesanne:

Viia õpilastega läbi arutelu teemal:„Õnnelik pere ja õnnetu pere – mis neid eristab?“. Eesmärgiks on, et õpilased mõistaksid, mida on võimalik teha selleks, et kogu perekond oleks koos õnnelik. Arutada tuleks selle üle, mida iga pereliige peaks perekonna õnne jaoks tegema ning mida teha ei tohiks.

Võimalik õppemeetod #2

Ülesanne:

Perekeskus Sina ja Mina Youtube’i kanalil on seeria lühikesi lavastusi erinevatest igapäevastest perekondlikest konfliktiolukordadest.

Vaadata videoid ja analüüsida klassiga koos, mida oleks kumbki osapool võinud antud konfliktis paremini teha.

Alternatiivne võimalus:

Kasutada foorumteatri meetodit. Jaotada õpilased gruppidesse ja jagada neile kätte erinevate konfliktiolukordade kirjeldused. Kirjeldused võivad olla kirja pandud vaid ühe lausega, näiteks „Töölt koju jõudnud väsinud ema avastab, et teismeline poeg pole jätkuvalt prügi välja viinud, sest on päev läbi Netflix’i vaadanud“.

Näitlevate õpilaste eesmärk on kehastatavad tegelased omavahel võimalikult palju tülli pöörata. Õpilased lavastavad olukorrad ning pärast igat esinemist analüüsitakse koos klassiga, mida oleks võinud teisiti teha.

Võimalik õppemeetod #3

Ülesanne: Õpetaja jagab õpilased paaridesse. Igas paaris on nr 1 ja 2. Nr 2-d lähevad ukse taha, 1-d jäävad klassi. Õpetaja annab mõlemale grupile eraldi ülesande (kumbki grupp teise grupi ülesande andmist ei kuule).

Nr ühed saavad ülesande: “Kui uks avatakse, siis läheb igaüks oma paarilise juurde. Aega on 2 minutit. 2 minuti pärast peab sinu paariline seisma klassi eesosas. See on sinu ülesanne, mille sa pead täitma selle 2 minuti jooksul. See on väga oluline ülesanne, võib-olla ma isegi hindan seda ja sa pead kõik tegema, et see ülesanne saaks täidetud. Kõiki võtteid võib kasutada – meelitada, veenda, ähvardada, on ainult üks tingimus: haiget ei tohi teha.“

Nr kahed saavad ülesande: “Kui uks avatakse, siis läheb igaüks oma paarilise juurde. Aega on 2 minutit. 2 minuti pärast peab sinu paariline seisma klassi tagaosas. See on sinu ülesanne, mille sa pead täitma selle 2 minuti jooksul. See on väga oluline ülesanne, võib-olla ma isegi hindan seda ja sa pead kõik tegema, et see ülesanne saaks täidetud. Kõiki võtteid võib kasutada – meelitada, veenda, ähvardada, on ainult üks tingimus: haiget ei tohi teha.“

Ülesande täitmine võib ajada paarilised omavahel vaidlema. Vaidlus tekib tavaliselt sellest, et paarilised ei kuula üksteist ära, vaid mõlemad soovivad, et täidetaks talle antud juhiseid. Ülesande tegelikuks eesmärgiks on demonstreerida seda, et teineteise kuulamine on konfliktide lahendamise aluseks.

Võimalik õppemeetod #4

Rollimäng:

Klass jaotatakse paarideks. Number 1-d on lapsevanemad ja number 2-d on lapsed. Lapsed lähevad klassist välja. Õpetaja annab klassi jäänud lapevanematele ülesande olla oma varateismelise peale väga vihane, kui too tuleb koju varahommikul kell 4 selle asemel, et jõuda koju kokkulepitud kellaajal kell 22.00. Lapsevanemal on algaval päeval ees raske tööpäev ja ta ei ole sõbagi silmale saanud.

Sellele grupile, kes läks klassist välja antakse ülesanne tulla koju peolt, kuhu teismeline oli ennast koos sõpradega “unustanud” ja kellel mobiili aku oli tühjaks saanud jne.

Lapsevanem väljendab häälekalt oma nördimust.

Siis tehakse kogu rollimäng läbi uuesti, aga selliselt, et lapsevanem püüab last kuulata ja kuuldut tagasi peegeldada või ümber sõnastada selliselt, et laps tunneks, et ta on mõistetud. Rollimängu lõppedes palub õpetaja neil, kes olid lapse rollis, oma kogemust kirjeldada. Eriti oluline on märgata, kas esimese ja teise korra vahel oli mingisugust erinevust tema kui lapse jaoks ja mis tundub turvalisem.

Võimalik õppemeetod #5

Rollimäng: peegeldamise harjutus abikaasad.

Võimalik õppemeetod #6

Film „Kertu“ (2013) vaatamine ja arutelu (kokku 3 akadeemlist tundi)

Ülesanne: Pärast ühiselt vaadatud filmi “Kertu” (kestvus: 2 akadeemilist tundi), arutavad õpilased kõigepealt alljärgnevate küsimuste üle rühmades (u 20 min), siis võetakse kogu klassiga olulisem kokku. Küsimusi aruteluks:

• Probleemid, mida filmis oli „näha“ ja millest räägiti.
• Probleemid, mida filmis ei olnud „näha“, millest ei räägitud, aga tegelikult eksisteerisid.
• Mida arvasid Villust ja Jürist (Kertu isast) – filmi alguses, filmi lõpus
• Kui Sinu arvamus muutus, siis mille mõjul see muutuma hakkas?
• Mis sai filmitegelaste elust edasi? (Kertu, Villu, Kertu isa Jüri, Kertu ema)
• Küsimusi, mis filmivaatajal võisid tekkida (nii need, millele filmi vaadates selgus saadi, aga ka need, mis jäidki küsimuseks).
• Milline võiks olla filmi sõnum? Sõnastage see!

Võimalik õppemeetod #7

Teema: Lähisuhtevägivald

I tund: Kutsu tundi lähisuhtevägivallast rääkima ohvriabitöötaja või naiste tugikeskuse töötaja.
II tund: Jaga õpilased gruppidesse. Anna igale grupile mõned ajakirjad ja loosi igale grupile välja üks vägivallaliik, mille kohta nad peavad tegema plakati, kasutades märksõnu ja ajakirjadest lõigatud pilte (kohtinguvägivald, füüsiline, vaimne, seksuaalne, majanduslik vägivald).